| Baleti239 | Дата: Четверг, Вчера, 16:20 | Сообщение # 1 |
 Майор
Группа: Пользователи
Сообщений: 89
Награды: 0
Репутация: 0
Статус: Offline
| Esimene asi, mida professionaalne mängija peab endale selgeks tegema, on see, et emotsioonid on teie vaenlane number üks. Ma pole mitte kunagi võitnud suurt raha siis, kui olen olnud õnnelik või närvis või joonud või tundnud, et täna on minu päev. Vastupidi – iga kord, kui ma oma süsteemi järgin, nagu kellavärk, siis tulemus on arvutatav. Ja just seetõttu ma kasutan peamiselt casino vavada, sest seal on läbipaistvad reeglid ja ma tean, mida oodata isegi kõige ebaõnnestunuma seeria puhul. Ma ei mängi õnne peale – ma mängin tõenäosuste peale.
Täna hommikul ärkasin kell viis. See on minu tavaline rutiin: tass musta kohvi, pool tundi venitamist, et veri hakkaks liikuma, ja siis istun arvuti taha, kui kõik on veel vaikne. Naised magavad, lapsed magavad, isegi koer magab. See on aeg, mil kasiino serverid on kõige rahulikumad, vähem koormust, vähem juhuslikke vigasid. Ma avasin oma lemmikmängu – blackjack. Aga mitte see tavaline ühe lauaga variant, vaid see kiire live-versioon, kus jagaja on reaalne inimene ja kaardid tulevad reaalsest pakist. Miks? Sest seal on tunda hingamist. Masina vastu mängides on see lihtsalt algoritm, aga inimese vastu – see on psühholoogia.
Algus oli kehv. Ma kaotasin kolm esimest kätt järjest. Mitte suuri panuseid, ainult miinimumi, et testida vett. See on minu reegel number kaks: kunagi ei alusta suure panusega, isegi kui tunnen end enesekindlalt. Kaotasin viis eurot, siis kümme, siis jälle viis. See oli see tüütu tunne, kui kaardid tulevad just nii, et sa oled alati ühe punkti kaugusel. Jagaja sai iga kord 20 või 21. Ma vaatasin oma kella – kell oli 5:35. Tavaliselt ma võtan sellistel hetkedel pausi, aga täna otsustasin jätkata, sest mu statistiline mudel ütles, et pärast kolme kaotust järjest on neljandal korral võidu tõenäosus 68%. See ei ole intuitsioon, see on matemaatika.
Neljas käsi. Panin kümme eurot. Sain 17. Jagajal oli laual kuus. Ma teadsin, et ta peab võtma, sest tal on alla 17. Ta võttis ja sai viie – kokku 11. Ta võttis uuesti – sai kuninga, kokku 21. Ma naeratasin. Mitte sellepärast, et mul oli hea meel, vaid sellepärast, et see oli nii klassikaline. See on just see hetk, kui sa hakkad mõtlema, et süsteem on sinu vastu, aga tegelikult on see lihtsalt variatsioon. Ma teadsin, et kui ma nüüd loobun, siis ma olen kaotanud kakskümmend viis eurot ja mu päev on rikutud. Aga professionaal ei loobu kunagi enne, kui ta on täitnud oma päevakvoodi. Minu kvoot on 150 eurot puhaskasumit päevas.
|
| |
| |
